PÄHKLIJÄNESED TEGID MOOSI

 

Ühel mõnusal päikselisel sügispäeval särasid pihlakad eriti oranžilt. Kohe kutsusid ennast korjama. Eks me korjasime neid ennegi - suhu maitsmiseks ja liivakookide kaunistamiseks. Seekord otsustasime, et korjame kohe millegi hea jaoks ja mis saab parem olla moosist,

Pihlakate kobarale oli keegi oma kodu ehitanud. Jätsime ta puutumata. 

Kohe oma käega saab marju korjata.

Marjad tuli ka ühekaupa varte küljest ära noppida. Siis pesta ja panime maitse parandamiseks marjad sügavkülma. 

Veel tuli meil poes käia. Siin fotol otsime me moosisuhkrut. Leidsime ja tõime suhkru lasteaeda moositegemiseks valmis. 

Saabus moosikeetmise päev. Kõik ei olnudki nii väga lihtne. Pihlakatele panime juurde õuna, et maitse parem oleks. Aitäh vanematele, kes meile oma aiast õunu jagasid. 

Kõige pealt tuli õunad pesta. 

Siis läks terve hommikupoolik, et kõik õunad ära hakkida. 

Ja ongi kohe terve poti täis. Järgi jäid südamikud ja koored. Rohelise mõtteviisiga pähklijänesed ei visanud neid ka ära. Õunakoored kuivatasime õpetaja Pireti leso peal ära ja neist saame teed teha. Õunasüdamikud läksid jälle õpetaja Pireti kanadele. Kanad annavad meile mune. Munadest proovime teha pannkooki ja panna peale õuna-pihlaka moosi!

Vajalikud asjad moosi keetmiseks välja otsitud.

Lõpuks kõik see kraam potti sai ja podisema hakkas. 

Vahepeal pidi ikka moosi segama. Ja sõbra toetav käsi tähtsa toimingu juures on ikka vajalik. 

Lemmiktöö. See usaldati vanematele lastele, sest sauseguri nupp oli päris raske all hoidmiseks.

Purgi pesemine ja kaante desinfitseerimine ning sobitamine õigetele purkidele oli jälle noorematele konti mööda. 

Ise maitsesime ikka ka. Arvamusi moosi kohta oli nii ja naa. 

Siis tegime veel juurde silte ja kleepisime need purkidele. Et oleks teada, millega on tegu. 

Ja siin nad on. valmis kinkimiseks ja ise endale koogi peale ka.