PUTUKAD JA AUTOLOENDUS

Arutasime ühes hommikuringis kumbasid on rohkem -autosid või putukaid. Otsustasime teha autoloenduse. Kohaks valisime Sõpruse puistee ringi. Võtsime vajalikud uurimistööks vajalikud asjad-pliiatsid, alused ja ettevalmistatud lehed.

Nagu ikka,  tuli esmalt kirjutada lehele oma nimi. Siis asusimegi tööle. Kirja tuli panna kõik möödasõitvad autod.

Nägime palju erinevaid autosid ja rattaid. Põnev oli, et ka politseiauto sõitis mööda. Panime ta kirja.

 

Kirja said ka bussid, mootorrattad, jalgrattad, veoautod ja taksod. Erinevatel lastel olid erinevad töölehed, nii võis erineval ajal kuulda erinevast kandist kuulda: "Ratas, kiirabi, veel üks buss!"

Uurijad olid väga hoolsad kriipse tõmbama.

 

 

Pähklijäneste asjatundlikkust uurimistöö alal näitas seegi, et küsiti kas kriipsude asemel võib teha ka riste või linnukesi. Super!

Pärast loendasime kokku, milliseid autosid oli kõige rohkem. Tuli välja, et sõiduautosid. Siis pidime selle kõik numbritega kirja.

Vaatasime kas Sõpruse pst ringil ka putukaid elab. leidsime küll. Näiteks sipelgaid. Aga neid oli väga raske loendada.

Peame usaldama teisi teadlasi, kes väidavad, et putukaid on ikka väga väga palju.

JÄLLE VÄRAVAST VÄLJA

Ühel päikeselisel päeval käisime jälle uurimas ümbrust ja otsimas putukaid. Kaasas olid meil ka paberid, pliiatsid ja alused, nagu loodusteadlastel ikka. Tuleb ju asju kirja panna, et nad meelest ei läheks. ka võrrelda uute andmetega on hea kui vanad kirjas. 

Ja uued andmed tulevad, sest plaan välja minna on meil ikka. 

Kui olime piisavalt ringi kõndinud ja ka mõnda putukat näinud, asusime täitma oma töölehti. Igaüks sai endale valida kõige mõnusama koha kus kirja panna see kuidas ja kuhu putukad liiguvad. 

 

Ka kivi otsas oli võimalik teha oma töölehte. Kahjuks kõik sinna ei mahtunud, pildil on kaks kiiremat ronijat.

 

 

Kirjutamine oli päris raske töö. Amelia on sellega kiirelt ja täpselt hakkama saanud. Teised veel on tööhoos. 

Vahepeal on hea võrrelda, kuidas kaaslasel on töö välja tulnud.

Nii juhtub kui õpetaja on natuke tuulepea ja korralikult kaasavõetavaid töölehti üle ei loe. Natuke kurb ja mõtlik pähklijänes. Õnneks oli lasteaias neid toredaid töölehti veel. Joanna sai ka ikka päris oma lehe ja täitis selle  suurepäraselt.

Kui töö tehtud, sai joosta ja lilli korjata.

 

 

 

LOTTE KORIASTAB JÄLLE MAAILMA

 Nii nagu eelmisel aastal võttis Lotte lasteaed ka sellel aastal osa Maailmakoristusest.

Peaaegu 100 Lottekat koristasid kahe nädala jooksul (14. - 25. september) lasteaia ümbrusest 400 liitrit prügi, mille hulgas korjati kokku ka üle 500 suitsukoni.

Lähemalt saate blogist lugeda ka Sajajalgsete, Pähklijäneste ja Kasside maailmakoristusest:

https://rohelinelotte.blogspot.com/2020/09/usinad-sajajalgsed-maailma-koristamas.html

https://rohelinelotte.blogspot.com/2020/09/panus-puhtama-maailma-heaks-22.html

https://rohelinelotte.blogspot.com/2020/09/maailmakoristuspaev-kasside-moodi.html

#maailmakoristuspäev #worldcleanupday 

#kolepilt

Ka loodust sai prügikorjamise käigus märgatud :) 

USINAD SAJAJALGSED MAAILMA KORISTAMAS

Sajajalgsed oma saja jalaga jõudsid eelmisel nädalal teha lausa kaks korda korisama.

Esimesel korral tundus, et koristada polegi midagi (vaid mõned konid ja kiletükid), kuid koristus lõppes suure üllatusega, kui leidsime hunniku pükse (neid oli seal lausa 6 paari) ja ühe seljakoti.

Nädala lõpus tegime veel ühe tiiru. Saime kolm kotti prügi täis. Leide oli igasuguseid: riidetükke, pakendeid, klaasikilde, lambipirn, tassikõrv, huvitav tabalukk. 

Osa prügist oli vaja lausa maa seest välja kaevata.

 

Selle aasta esimesel vabalt kulgemise päeval tehti Usinate Sajajalgsete eest vedamisel veel üks koristus tiir. Sellel retkel saime täis lausa neli kotti, enamuse nendest täitis üks vana diivan või madrats: keset haljasala leidsime ühest kohast äkki suures koguses porolooni, vatti, riidekiudusid ja vedrusid.

 PÄHKLIJÄNESED ELAVAD TERVISLIKKU ELU

Terves kehas terve vaim, ütlesid targad inimesed juba ammu aega tagasi. 

Ühel päeval kui peenrad olid meil juba valmis ja sinna külvatud seemnetest olid taimed juba ninad välja ajanud, tuli meie lasteaeda Liis. Liisil oli kaasas palju asju ja targad õpetused kuidas süüa häid asju ja kuidas neid kasvatada. 

Kõigepealt saime vaadata ja maitsta mis need võrsed üldse on.

Algul tekitas kõik see roheline kraam pisukest kõhklust.

Ei tundunud just olevat kommi või limonaadimaitselised asjad. 

Mõne aja pärast tundus siiski, et sellist kraami võib suhu panna küll.

Siis õppisime kuidas panna mulda ja teha seenetele karpi pesa. 

Siis saime seemneid tõsta ja trikk oli see kuidas neid täpselt karbis nii laiali ajada, et kogu mulla pind on kaetud.

Nüüd järgnes eriti põnev osa-veega kastmine. ja mitte lihtsalt kastamine vaid kohe sellise vahva pritsiva aparaadiga.

Kui seemned olid hästi kastetud, saime karbile kaane ja veel sildid ka. Nüüd läks vaja kirjutamise oskust. Õnneks olime me oma nime kirjutamist juba pikka aega harjutanud.

Tulemus oli selline

Ja Liisa ise oli sellega väga rahul.

Jääme ootama, mis juhtub.