Matk koos moosisaiade söömisega 4. osa

Otsustasime minna prügikontrolli matkale, et veelkord vaadata üle juba koristatud maa-ala.
Selleks, et ikka jõuaks hästi matkata, peab ka hästi sööma. Tegime kaasa krõbesaiu moosiga. Eriti tore oli rösteriga saiu krõbedaks muuta.

Moosi määrimine saiale oli omaette kunst.

Saime hakkama. Saiad tulid sellised.
Õues oli päris krõbe-külm ilm.

Maa ja vesi oli külmunud, jääd oli tore taguda jalaga ja koputada kiviga.

Siis selguski, et kogu prügi me ikka ära koristada ei ole jõudnud. Mingi salakaval metallora haaras püksisäärest kinni ja vedas lapse pikali.
Peame kevadel uue prahi koristamise tiiru tegema!!!

Siis kinnitasime me enda tehtud saiadega keha.

Küll maitses hästi!
Enne lasteaeda minekut uurisime veidi kive, puid ja vallutasime ühe mäe.

Olime väsinud kui tagasi jõudsime.

Pähklijäneste matkad 3.osa (Laat ja loomadevarjupaik)

Pähklijäneste laadalett kaubaga, mille tulu läheb Tartu Linna loomade varjupaiga loomade hüvanguks.

Me olime väga hästi laadaks valmistanud. Teenisime päris palju raha, et kiisusid ja kutsusid natukene rõõmustada.

Algul tegime proovimatka, et teada saada, kas me jõuame jala minna loomade varjupaiga juurde.

Tee peal uurisime loodust. Näiteks põnevaid seeni.

Proovisime ka ehitada onni. Kõik olid väga töökad.

Järgmisel nädalal tegime päris matka loomade varjupaika. Andsime üle oma kogutud raha ja tutvusime loomadega. oli tore aga kurb ka, et neil loomadel ei olnud oma kodu.

Jäneste loodusretked 2.osa

Et pikal matkal jõuaks vastu pidada, on vaja kohale jõudes keha kinnitada. Seda enam, et Rõõmu tee parki on väikeste jalgade jaoks päris pikk maa.

Tegime tutvust puudega. Saime teada nende nimed. Pärn ja vaher ja tamm.

 

Need olid nii suured ja tugevad puud. Küsisime luba, kas me võime ronida. Puud lubasid küll.

Oksad on suurepärane materjal näiteks vibudeks ja püssideks. Kui suurepärased puud- nad annavad meile mänguasju.

Jäneste loodusretkede kroonika 1. osa

Kui me olime veel väikesed (eelmisel kevadel), käisime me üsna lasteaia lähedal loodust avastamas...

Nagu näha võib, olime me rohust ainult natuke välja paistmas.

Me leidsime palju huvitavat ja ilusat. Kõik see oli väga huvitav.

Kivi otsa mahtus meid päris palju. See nõudis jõudu ja osavust.

Me kohtasime ka huvitavaid putukaid. Mesilane? Herilane? Peab uurima.

Mängisime kõrge rohu sees peitust.

Ja korjasime emadele toredaid lillekimpe.

Linnud meie ümber

     Ühel jaanuarikuu nädalal hakkasime uurima elu talvel-milline on loodus? Kuidas elavad talvel loomad? Kuidas elavad linnud? Kolmapäevasel matkapäeval käisime Emajõe loodusrajal. Eesmärgiks oli märgata/kuulata linde. Lisaks tutvusime sealse taimestikuga ning püüdsime määrata raagus puid. Laste erilist tähelepanu pälvisid arvukad mutimullahunnikud.

    Lindudega seotud temaatika tundus lapsi huvitavat. Seega sai uuritud, mida nad soovivad veel teada. Järgmisel nädalal tutvusime rändlindude ja paigalindudega. Toimus arutelu: miks mõned linnud talveks Eestist ära lendavad? Kuidas saab inimene linde talvel aidata? Kuidas linde talvel õigesti toita? Tutvumine talviste aialindudega. Õues püüdsime märgata, milliseid linde võib kohata lasteaia õuealal ning otsida lindude tegutsemisjälgi puude ümbruses. 
     Rühmas sai mängiga lauamängupesas memoriini talvistest aialindudest (sõna ja pilt või pildipaari leidmine). Lisaks uurisime hoolega talilinnukaamerat ning püüdsime määrata nähtavaid linde (rohevint, rasvatihane, sinitihane, sabatihane, pasknäär, põldvarblane).
     Oli näha, et laste huvi püsib. Nii tekkis mõte veel üks nädal lindudele pühendada. Taas sai uuritud lastelt mida nad teada soovivad. Toimus arutelu miks linnud lendavad? Kuidas nad lennata saavad? Kas kõik linnud lendavad? Siinkohal oli väga suureks abiks rühmakaaslane, kes enda teadmisi jagas. 
Laste soovil uurisime ka lindude kehaosasid ning arutlesime, milleks üks või teine vajalik on. Kolmapäevasel matkapäeval külastasime hoopis Tartu Loodusmuuseumi, kus uurisime linde (lisaks vaatasime üle ka teised eksponaadid). Ka sel nädalal pakkus talilinnukaamera suurt huvi.
Kahe nädala vältel toimus rühmatöö (4 rühma), kus igal rühmal tuli valida üks lind, otsida tema kohta infot ning koostada plakat. Nädala lõpus toimus plakatite esitlus.

Nende nädalate vältel mängisime lastega õuealal mitmeid temaatilisi liikumismänge (nt "Lindude pood") ning ka rühmas tehtud matemaatika ülesanded olid seotud käsitletava teemaga. Lisaks said lapsed meisterdada ehituspesas meelepärastest klotsidest lindude pesakaste ja linde.

Teema meeldis lastele väga. Ka mitu nädalat hiljem tulid lapsed rääkima, milliseid linde nad olid näinud. 
Eriti soojaks tegi südame see, kui üks lastest tundis mitu kuud hiljem looduses ära siisikese. Siisike oli üks lindudest, keda lähemalt uurisime. 

Taaskasutatavatest materjalidest lasteaiad

Ühel vahval nädalal valmistasid lapsed rühmatöödena taaskasutatavatest materjalidest lasteaiad. Esmaspäeval toimus rühmadesse jagunemine, projektide joonistamine ning vajalike vahendite kaardistamine. Teisipäeval-kolmapäeval toimus koostöös vanematega vajalike materjalide kogumine. Kolmapäevast reedeni toimus lasteaedade meisterdamine. Reedel toimus taaskasutatavatest materjalidest meisterdatud lasteaedade "konverents", kus iga rühm esitles enda ehitist ning teised said selle kohta küsimusi esitada. "Konverents" algas viktoriiniga nädalal käsitletud teemade põhjal.
Lapsed küsisid teistelt, mis materjalidest on hooned valmistatud, kas oli raske teha, mis ruume hoone sisaldab jne. Tehti ettepanek järgmine kord meisterdada karpidest maju (maja sisemus, mööbel jms).