Permakultuuri põhimõtetel rajatud peenrakastid on Lotte lasteaias olnud juba neli aastat. Nüüd märkas aianurgas kasvav Herr Rabarber, et kastid vajaksid hooldust. Kutsusime endale appi sõbrad MTÜ Elukast, kes aitasid need kastid ka ehitada. Et head tarkust veelgi jagada ja töökäsi rohkem oleks, jagasime infot vanemate ja teiste sõprade-tuttavatega, kes aga soovis sai meile appi tulla ja nii ka ise õppida, kuidas ühte peenrakasti kõige mõistlikum täita oleks.
Meie peenrakastid olid üsna hästi säilinud, ainult paar lauajuppi (mis olid suuremas kontaktis mullaga) vajasid välja vahetamist ja mõned kohad vajasid uusi kruve.
- Kõige põhja jäi jäme kõdupuit;
- edasi tükkideks lõigatud oksad ja muu pisut jämedam materjal, mis aia hooldamisel tekib
- peenem oksa, koorepuru, mis jälle aeda korrastades üle jääb või ka köögis toimetades.
- saepuru (seda me ka kastsime, sest tuul oli sel päeval meeletu, aga teisalt aitas muuta peenra sisu ka pisut tihedamaks)
- pappi
- pool valmis komposti
- kastidest varem välja võetud muld
- kõige peale mutsikiht - peen koore ja lehepuru, põhk, lambavill või muu selline, mis aitab niiskust hoida (see kiht jäi sel päeval tegemata, sest tuul oleks selle kõik laiali kandnud, isegi multsi märjaks kastmine ei oleks nii suure tuulega aidanud).
Nüüd oootavad peenrad, et lapsed nad ära multsiksid ja siis saab hakata peenardes head-paremat kasvatama ja Herr Rabarber saab vaadata, kuidas talle uued sõbrad kasvavad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar