Jäneste loodusretked 2.osa

Et pikal matkal jõuaks vastu pidada, on vaja kohale jõudes keha kinnitada. Seda enam, et Rõõmu tee parki on väikeste jalgade jaoks päris pikk maa.

Tegime tutvust puudega. Saime teada nende nimed. Pärn ja vaher ja tamm.

 

Need olid nii suured ja tugevad puud. Küsisime luba, kas me võime ronida. Puud lubasid küll.

Oksad on suurepärane materjal näiteks vibudeks ja püssideks. Kui suurepärased puud- nad annavad meile mänguasju.

Jäneste loodusretkede kroonika 1. osa

Kui me olime veel väikesed (eelmisel kevadel), käisime me üsna lasteaia lähedal loodust avastamas...

Nagu näha võib, olime me rohust ainult natuke välja paistmas.

Me leidsime palju huvitavat ja ilusat. Kõik see oli väga huvitav.

Kivi otsa mahtus meid päris palju. See nõudis jõudu ja osavust.

Me kohtasime ka huvitavaid putukaid. Mesilane? Herilane? Peab uurima.

Mängisime kõrge rohu sees peitust.

Ja korjasime emadele toredaid lillekimpe.

Linnud meie ümber

     Ühel jaanuarikuu nädalal hakkasime uurima elu talvel-milline on loodus? Kuidas elavad talvel loomad? Kuidas elavad linnud? Kolmapäevasel matkapäeval käisime Emajõe loodusrajal. Eesmärgiks oli märgata/kuulata linde. Lisaks tutvusime sealse taimestikuga ning püüdsime määrata raagus puid. Laste erilist tähelepanu pälvisid arvukad mutimullahunnikud.

    Lindudega seotud temaatika tundus lapsi huvitavat. Seega sai uuritud, mida nad soovivad veel teada. Järgmisel nädalal tutvusime rändlindude ja paigalindudega. Toimus arutelu: miks mõned linnud talveks Eestist ära lendavad? Kuidas saab inimene linde talvel aidata? Kuidas linde talvel õigesti toita? Tutvumine talviste aialindudega. Õues püüdsime märgata, milliseid linde võib kohata lasteaia õuealal ning otsida lindude tegutsemisjälgi puude ümbruses. 
     Rühmas sai mängiga lauamängupesas memoriini talvistest aialindudest (sõna ja pilt või pildipaari leidmine). Lisaks uurisime hoolega talilinnukaamerat ning püüdsime määrata nähtavaid linde (rohevint, rasvatihane, sinitihane, sabatihane, pasknäär, põldvarblane).
     Oli näha, et laste huvi püsib. Nii tekkis mõte veel üks nädal lindudele pühendada. Taas sai uuritud lastelt mida nad teada soovivad. Toimus arutelu miks linnud lendavad? Kuidas nad lennata saavad? Kas kõik linnud lendavad? Siinkohal oli väga suureks abiks rühmakaaslane, kes enda teadmisi jagas. 
Laste soovil uurisime ka lindude kehaosasid ning arutlesime, milleks üks või teine vajalik on. Kolmapäevasel matkapäeval külastasime hoopis Tartu Loodusmuuseumi, kus uurisime linde (lisaks vaatasime üle ka teised eksponaadid). Ka sel nädalal pakkus talilinnukaamera suurt huvi.
Kahe nädala vältel toimus rühmatöö (4 rühma), kus igal rühmal tuli valida üks lind, otsida tema kohta infot ning koostada plakat. Nädala lõpus toimus plakatite esitlus.

Nende nädalate vältel mängisime lastega õuealal mitmeid temaatilisi liikumismänge (nt "Lindude pood") ning ka rühmas tehtud matemaatika ülesanded olid seotud käsitletava teemaga. Lisaks said lapsed meisterdada ehituspesas meelepärastest klotsidest lindude pesakaste ja linde.

Teema meeldis lastele väga. Ka mitu nädalat hiljem tulid lapsed rääkima, milliseid linde nad olid näinud. 
Eriti soojaks tegi südame see, kui üks lastest tundis mitu kuud hiljem looduses ära siisikese. Siisike oli üks lindudest, keda lähemalt uurisime. 

Taaskasutatavatest materjalidest lasteaiad

Ühel vahval nädalal valmistasid lapsed rühmatöödena taaskasutatavatest materjalidest lasteaiad. Esmaspäeval toimus rühmadesse jagunemine, projektide joonistamine ning vajalike vahendite kaardistamine. Teisipäeval-kolmapäeval toimus koostöös vanematega vajalike materjalide kogumine. Kolmapäevast reedeni toimus lasteaedade meisterdamine. Reedel toimus taaskasutatavatest materjalidest meisterdatud lasteaedade "konverents", kus iga rühm esitles enda ehitist ning teised said selle kohta küsimusi esitada. "Konverents" algas viktoriiniga nädalal käsitletud teemade põhjal.
Lapsed küsisid teistelt, mis materjalidest on hooned valmistatud, kas oli raske teha, mis ruume hoone sisaldab jne. Tehti ettepanek järgmine kord meisterdada karpidest maju (maja sisemus, mööbel jms).

                          

      PÄHKLIJÄNESED SEIKLESID METSAS

 METSAS OLI VÄGA PALJU PÕNEVAT, MIDA SAI UURIDA SILMADEGA, NINAGA , KÄTEGA JA JALGADEGA. AUGUD MAA SEES OLID ERITI HUVITAVAD. KES SEAL ON?

SEE ON KINDLASTI LÕKS! AGA KELLELE, SELLE OSAS EI JÕUTUD KOKKULEPPELE.

SEE ON KINDLASTI TÜKK METEORIITI.

JA SEE ON KOHT KUHU METEORIIT TEGI KUKKUDES AUGU. MEIE KASUTASIME SEDA VAIKUSE MINUTIKS JA METSAHÄÄLTE KUULAMISEKS. VÄGA HEA AUK OLI.

ROLAND LEIDIS METSAST VIKATI. NIITIS TÄITSA HÄSTI.

METS ON ERITI HEA KOHT KA BANAANIKULLI MÄNGIMISEKS. MATTIAS ON PARAJASTI BANAANIKS LÖÖDUD JA OOTAB VABASTAMIST.

SUUREPÄRANE SILLA ÜLETAMISE HARJUTUS. VETTE KUKKUDA EI TOHI, SEST ALL ON TERAVAHAMBULISED KROKODILLID.

MARIANNI LEMMIKPUU. SIIT SAAB JÕUDU VÕTTA JA PEITU KA MINNA.

JÄTSIME ENDAST METSA SOBILIKU JÄLJE
TULEME JÄLLE METSA TAGASI

TAARAPUNKTIS

Tänane õppekäik viis meid taarapunkti. Enne õppekäiku toimus aruteluring, miks peaks pudeleid taarapunkti tagastama (materjalide taaskasutus ning keskkonna hoidmine). Ühiselt võeti vastu otsus, et taara eest saadav raha läheb heategevuseks. Juhtus nii, et automaat ei soovinud kahte klaaspudelit, millel puudus pandimärgis. Lapsed teadsid väga hästi, et need tuleb viia klaaspakendite konteinerisse. Nii sai leitud õige konteiner taarapunkti läheduses.