PÄHKLIJÄNESED TEEVAD ISE SÜÜA. 

Tänane hommik algas hoopis teisiti. Kuna mihklilaadalt jäi üle õunu ja porgandeid, siis otsustasime nendest midagi küpsetada. Võtsime plaani õunakoogi ja porgandipiruka. Esmalt kirjutasid koolieelikud meile retsepti paberile, et oleks parem mänguköögis retsepti lugeda. Samal ajal kooris teine osa lapsi kõigepealt õunad ning siis porgandid. Seejärel kaalusid pähklijänesed tooraineid ja segasid tainast. Kooritud õunad riivisid jänesed peeneks, et segada need taigna hulka. Munavalge vahustatud, sai kogu tainas kokku segatud ning oli aeg kook ahju pista. Kõige mõnusam asi oli kausi limpsimine. Kook ahjus, alustasime piruka tegemisega. Riivisime porgandid, lisasime sulatatud või ning veidi kaneeli. Jänesed segasid piruka täidise kokku ning laotasid selle lahti rullitud taigna peale. Ka porgandipirukas sai ahju, kui kook valmis sai.

Georg kirjutab retsepti.

Koorimise ja lõikumise tööd said kõik proovida.

Porgandi puhastamine ei olnud kõige lihtsam töö.

Riivime oli isegi natuke ohtlik. Kui ette ei vaadanud, naksas riiv sõrmest. 

Selline suristamine oli aga kõige lõbusam.

Ahjus koogi küpsemist oli päris põnev vaadata.

Jälle tore töö. Nagu teerulliga.

Õunakook ahjust välja, porgandipirukas sisse.

Ka veel küpsemata kraam maitseb hüvalt. 

Aga valmis kraami sõid kõik kahe suupoolega.