Õpetajatele tuli üllatusena laste huvi kiluvõileibade vastu. Eesti Vabariigi aastapäeval sobis tavalise leiva kõrval põske pista ka kiluleiba. Kui lastele meeldib siis tuleb teha!
Alustuseks tegime asja keerulisemaks ja toidutarkuse suuremaks. Läksime poodi ja ostsime paki vahukoort. Edasi tegime nii, et...
vahukoore kallasime purki.
Algul kasutasime vana head manuaalset meetodit. Kui kõik olid seda purki saanud raputada ja erilist suurt tulemust veel ei paistnud, võtsime appi...
...sauseguri. Tore oli see suristamine ja või sai valmis viie minutiga.
Lastele tegi nalja, et võid tuli pesta peale valmimist.
Järgmisel nädalal asusime võileibu meisterdama.
Algul keetsime munad. Päris suurt täpsust nõudis munade potti ja potist välja saamine. Olid õnnelike kanade munad, kes saavad väljas jalutada ja päikest näha.
munade koorimine arendas hästi peenmotoorikat ja võttis ka omajagu aega.
Siis läksid munad, meie enda tehtud või ja suts soola kaussi. Võtsime kahvlid appi ja muudkui müttasime suruda ja segada. Valmis saime!
Munavõi läks leivale ja sinna peale tuli puhastada kilusid ja lõigata tilli. Kilude puhastamisel oli vaja teada nippi, kuidas filee kätte saada.
Noa kasutamises olid poisid päris osavad.
Gleb tegi jälle tilli lõikamisel kääridega head tööd.
Roheline sibul ja till läksid kiluvõileibade peale.
Head isu! Kõik lapsed kiluleiba ei soovinud. Nemad sõid siis munaleiba.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar