Tragid Kassid Tartu raekoja hoones

Täna külastasid Tragid Kassid Tartu raekoja hoonet.

Infopunktis kohtusime linnavalitsuse nõunikuga, kes tutvustas lastele legodest tehtud raekoja hoone maketti.

Seejärel viidi meid ruumi, kus töötab meie linnapea Urmas Klaas.

Linnapea ruumi aknast oli kaunis vaade raekoja platsile.

Seinal oli pilt "Kevadvärvides Tartu".

Seejärel suundusime kolmandale korrusele, mille koridori seinal oli Anu Raua kootud vaip "Tartu rahu".

Kolmandal korrusel viidi meid ka hoones olevasse saali. Selles saalis korraldatakse kontserte,auhinnatseremooniaid ja võetakse vastu sõprusriikide külalisi (nt presidente, kuningaid).

Seejärel said lapsed katsuda ühte suurt ja rasket võtit, mis avas raekoja hoone pööningu.

Pööningul saime teada, et raekoja hoone on 236aastat vana ja selles hoones on ka kariljon. Kuna kell oli 9.45, siis lapsed said kuulda peade kohal kolme kellalööki.

Ekskursiooni lõpus kinkis linnavalitsuse nõunik lastele raamatu "Väikseid varje Emajõe peeglis". Aitäh linnavalitsuse töötajatele ja linnavalitsuse nõunikule, Indrek Mustimetsale, et meid võõrustasite!

PÄHKLIJÄNESED KÜPSETASID AHJUPANNKOOKI

 

Kuigi pannkook pole teab mis tervislik toit, ihkab meie hing aegajalt ikka midagi head. Pealegi oli meil üks õunamoos, mis ihkas sõbraks saada pannkoogiga. Seekord tegime lihtsama aga maitse poolest väga hea ahjupannkoogi. 

Vaja läks neli muna ja 200 grammi suhkrut. Seda sai seekord vahustada käsitsi.

Siis lisasime piima ja sulatatud või. Veel läks vaja jahu, kuhu segasime sisse pisut soola ja vaniljesuhkrut. Nüüd kasutasime küll sausegurit ja suristasime kõik kokku taignaks. 

Valasime taigna ahjuplaadile ja küpsetasime 200 kraadises ahjus umbes pool tundi. Ülal oleval pildil läheb käiku õunamoos, mille määrisime koogile. Siis läks vaja õpetaja abi koogi rullikeeramiseks, sest kook oli päris tuline. 

Hannes uudistab kas saab juba kooki süüa. 

Kook oli nii hea, et söömisest pilti me teha ei jõudnudki.

PÄHKLIJÄNESED KASVATAVD SUPERTOITU

 

Kõik roheline kraam tundub pähklijänestele väga maitsev. Suvel sai sibula ja murulaugupeenar üsna ruttu tühjaks ja murulaugumätteid sai päris mitu juurde istutatud. 

Proovisime ka ise sibulaid kasvatada, et oleks mida suhu naksata või toidu peale puistata. Keeruline see polnud. Vaja läks mulda, sibulaid, kastmispritsi pudeli, töökaid käsi ning töö võis alata. 

Muld kenasti niiskeks.

Sibulad sopsti poolenisti mulda suruda ja...

...muudkui aga kasta.

Kui juba istutamiseks läks siis võiks ju head kraami aknalaualt veel võtta olla. Panime ka herned võrsete jaoks mullale. 

Võttis kohe jupikese aega enne kui nad pakist kõik kätte saime.

Riko proovis neid loendada.

Täna on meie aknalaud juba päris roheline ja sealt on hea vahepeal midagi suhu pista.

PÄHKLIJÄNESED TEGID VÕID, MUNAVÕID JA KILUVÕILEIBU

 Õpetajatele tuli üllatusena laste huvi kiluvõileibade vastu. Eesti Vabariigi aastapäeval sobis tavalise leiva kõrval põske pista ka kiluleiba. Kui lastele meeldib siis tuleb teha!

Alustuseks tegime asja keerulisemaks ja toidutarkuse suuremaks. Läksime poodi ja ostsime paki vahukoort. Edasi tegime nii, et...

vahukoore kallasime purki.

Algul kasutasime vana head manuaalset meetodit. Kui kõik olid seda purki saanud raputada ja erilist suurt tulemust veel ei paistnud, võtsime appi...

...sauseguri. Tore oli see suristamine ja või sai valmis viie minutiga. 

Lastele tegi nalja, et võid tuli pesta peale valmimist. 

Järgmisel nädalal asusime võileibu meisterdama.

Algul keetsime munad. Päris suurt täpsust nõudis munade potti ja potist välja saamine. Olid õnnelike kanade munad, kes saavad väljas jalutada ja päikest näha.

munade koorimine arendas hästi peenmotoorikat ja võttis ka omajagu aega. 

Siis läksid munad, meie enda tehtud või ja suts soola kaussi. Võtsime kahvlid appi ja muudkui müttasime suruda ja segada. Valmis saime!

Munavõi läks leivale ja sinna peale tuli puhastada kilusid ja lõigata tilli. Kilude puhastamisel oli vaja teada nippi, kuidas filee kätte saada. 

Noa kasutamises olid poisid päris osavad. 

Gleb tegi jälle tilli lõikamisel kääridega head tööd.

Roheline sibul ja till läksid kiluvõileibade peale.

Head isu! Kõik lapsed kiluleiba ei soovinud. Nemad sõid siis munaleiba. 

Elevandid seemneid külvamas

Täna tuletasime meelde, mida taimed kasvamiseks vajavad (mulda, vett, soojust ja valgust), vaatasime videot, kuidas seemnest taim kasvab, uurisime tavalise herne ja kikerherne pilte ning seemneid. Samuti külvasime ühte karpi herne ja teise karpi kikerherne seemned, kastsime neid ja panime aknalauale, et nad valgust saaksid. Nüüd jääme ootama, kuna taimed mulla seest ninad välja pistavad.

 

PÄHKLIJÄNESED KÜLVASID SUPERTOIDU SEEMNEID

 

Et kevad on käes, soovivad nii suured kui väikesed inimesed ilusad ja terved välja näha. Talv on oma töö teinud ja soov ilus, terve ja tugev olla, on  pähklijänestel kogu aeg mõttes. Eriti see ilus olemine. Loomulikult tüdrukutel. Ja tugev ning kiire ka. Just poistel. Õpetajad soovivad kõiki neid omadusi. Muidu tööl vastu ei pea. 

Mida siis ette võtta? Proovisime uue kleidi ja kõrvarõngaste nippi. Katsetasime suusatamist, jooksmist ja kelgutamist. Justkui veidike aitas aga...

Midagi peaks ju veel olema. Vaatasime siis pähklijänestega ilusate inimeste pilte ja arutasime mis teeb nad ilusaks. Naeratus. Nad on ju rõõmsad. Mis neid rõõmustab? 

Arutasime siis, mis pähklijäneseid rõõmsaks teeb. Siin need on: kallistus, emme, komm, kodu, hea söök! 

Head tahaks muidugi. Hakkame siis tegema. Alustasime kõigepealt sellest, et teadagi tuleb hea toit endal kasvatada. Vaatasime kotikesed ja karbikesed üle ja leidsime nii mõndagi. 

Vaja läks veel mulda ja nobedaid käsi. Tulemusena kasvab meie aknalaual ports väestavat superkraami. 

Nagu näha, oli seemneid erineva suurusega. Siin läätsed ja redised. 

Muld oli vaja pisut siledamaks patsutada. Seda mäletasime võrsete kasvatamise koolituselt.

Siis seemned mullale. Ja pritsiga vett kasvamiseks hoogu andma!

Mõnel poisil käisid käed kohe nii kiiresti, et polnud neid nähagi.

Kirjutamisoskust läks ka vaja. Sildid on külvide puhul tähtsad. Muidu on segadus kärme tulema.

Mõne päeva pärast oli tulemus juba olemas. 

Hakkame retseptide peale mõtlema!

Elevandid rongijaamas

Täna tuli meid lasteaeda vähem ja kuna oli ka väga vihmane ilm, siis otsustasime bussiga sõitma minna, et rongi näha. Jalutasime bussipeatusesse ja sõitsime nr. 3 bussiga raudteejaama juurde. Käisime mänguväljakul ronimas, liugu laskmas ja kiikumas. Raudteejaama hoones uurisime rongi mudelit ja vaatasime ilusaid karu pilte. Kui rong Lembitu jaama jõudis, siis rongijuht lubas meid rongi uudistama. Proovisime rongi uksi avada, katsetasime pehmeid rongi istmeid ja piilusime rongijuhi kabiini, et kuidas rongi juhitakse. Julgemad said võimaluse ka ise rongijuhi tooli proovida. Pärast nägime veel politsei bussi lähedalt ning lehvitasime politsei onule ja tädile. Lasteaeda jõudes ehitasime kohe Duplo rongi jaoks oma raudtee ning rallisime politsei autodega. Meil oli täna väga põnev seiklus.