Sügisesed tegemised

Uurisime aiamaal, mis on suve jooksul seal juhtunud.
Leidsime, et kartuli varred olid kadunud ja lapsed pakkusid, et keegi on meie kartuli ära võtnud. Tõime labida ja ämbri ning kaevamise käigus selgus, et keegi kartulit ära varastanud ei ole.
Ühest maha pandud kartulist oli saanud neli sellist iludust.

Kartulid oli vaja puhtaks pesta

Siis me pidasime koosoleku ja arutasime mis sööke kartulist saab teha. Lapsed arvasid, et friikartulid on kõige maitsvamad.
Lapsed tõid ka oma kartuleid juurde ja kokku sai neid kolmapäeva hommikuks päris palju. Kõik näitasid oma kartuleid. Selgus, et ka kartulitel on oma nimed: Karolus, Laura, Ants.
Asusime tööle. Koorimine oli väga raske. Algul Georg proovis üksinda.

Aga õpetajad pidid ikka aitama.
Lõikamine masina abil meeldis jälle kõigile ja oli täitsa jõukohane.

Lõpuks segasime õli ja soolaga ning ahju nad läksidki. Välja tulid sellised:

Ja nad maitsesid väga hästi. Eriti õues uuel terrassil.

PÄHKLIJÄNESED VÕTSID OSA ÕUESÕPPE PÄEVAST


Aprillikuu lõpus olid ilmad juba täitsa soojad ja sobilikud pikaks õuesolekuks. Et meie rühma jänesed veel väga pika ja kiire sammuga ei liigu, otsustati meie õuesõppe päev korraldada lasteaia hoovis ja ümber maja.
Alustasime sellest, et uurisime, mis ülesanded meile olid jäetud.

Esimeseks ülesandeks oli külvata või istutada midagi meie peenrajupile. Meie istutasime:

kartuli.
Kõigepealt aga väetasime peenart kana kakaga.

Peenem rahvas hoidis selle toimingu juures nina kinni.

Kartuli mulda panek oli täpsust vajav töö. Piretil tuli pisut aidata. Aga tehtud. Lisaks istutasime veel pärast juurde saialilli.

Järgmiseks ülesandeks oli meil vaja väravast välja minna ja otsida midagi mäe peal oleva "lapiteki" kaunistamiseks. Päris palju asju oli leida.

Muuseas nägime ka mõnda konna. Seal kusagil pildi peal ta ongi.

Ai-ai. Ka sellise asja leidsime.

Meie lapiteki ruut tuli selline.

Siis pidime me liivast muffineid küpsetama. Käkitegu!

Ja kõige lõpuks tuli üllatus. Grillisime vahukomme. Direktor Viive aitas.

Kõige lõpuks koristasime ka pisut.

 

PÄHKLIJÄNESED KATSETAVAD TEADLASE AMETIT 

Ühel päeval otsustasime proovida natuke teha vihma. Ja kui juba teha, siis värvilist.

Noorteadlased on juhendamiseks kogunenud laua taha ja ootavad juhtnööre.

Juhtnöörid kuulatud ja läks teaduse tegemiseks lahti. Pilvematerjali sai habemeajamisvahu pudelist. Värvi tuleb sinna juurde lisada.

Teadustöö on täitsa põnev.

Ja sa pead olema ka hästi täpse käe ja silmaga.

Tulemused hakkavad juba selguma. Vihma on tõesti võimalik ise teha.

Lihtsalt pead seda kõike väga tahtma. Pähklijänesed tahtsid küll väga. Tore oli värve vihmaks muuta.

Ja siin ta ongi. Purgitäis vihma. Tehke järele, vihma on praegu väga vaja!

VABALT KULGEMISE PÄEVAL TEGIME PÄHKLIJÄNESTE RÜHMAS KASEMAHLA KATSET

Ühes topsis on vesi, teises kasemahl. Katses osaleb Rännukoerte rühma Elenor.

Ka Elevantide rühma tüdrukutele tundub, et rohelises topsis on kasemahl.

Võrdlust tuleb mitu korda korrata.

Jah! Raske otsustada. Siiski tehti ka Tragide Kasside rühma poiste poolt õige valik.

PÄHKLIJÄNESED TEEVAD ISE MÄNGUASJU

Selleks, et ise mänguasju teha, läheb vaja kõike seda, mida tavaliselt ära visatakse. Meil on rühmas PUDRU-MUDRU KAST, kust võib leida vajalikku materjali heade asjade meisterdamiseks.
Siit mõned näited:

Kassi pildiga pusle

Veel üks pusle on valmis saanud.

Täiesti töötav binokkel.

Veel üks täiesti vajalik asi.