Tragid Kassid külastasid jäätmejaama

Teisipäeval, 9.oktoobil jalutasid Tragid Kassid (kaasas lasteaias kogutud elektroonika, patareid ja alumiinumist küünlaümbrised) Jaama jäätmejaama. Jäätmejaamas võttis meid vastu töötaja, kes näitas meile erinevaid prügikonteinereid.

Vaatasime, kuidas press pressib lehti kokku.

Otsisime kaasatoodud prügile õige konteineri.

Avastasime prügi kaalumiseks mõeldud kaalu ja lapsed soovisid ka ennast ära kaaluda.

Jäätmejaama külastus oli elamusrohke ja pakkus lastele palju rõõmu!

Lotte nunnud Maarjalaadal

 Lotte lasteaias on oma peenramaa olemas olnud juba palju aastaid ja seal on kasvatatud palju erinevaid aiasaadusi, nii oli see ka sel aastal. Kasvas porgandit ja kartulit, peeti ja sibulat, uba ja hernest, päevalillled ja astrid, kaalikat ja palju muud.

Viimased kaks aatat oleme osalenud projektis "Kasvades oma toiduga", mille raames on meie peenardel kasvanud porgandid ja kaalikad ning aknalaudadel herned ja kurgid. 

Sel sügisel jõudsid meie kõige nunnumad aiasaadused Maarjalaadale "Kasvades oma toiduga" lõikuspeole. 

Energiline tarkusepäev

Selle õppeaasta alguses tundis Lotte end kuidagi väsinult - Lottel oli energiakriis!

Kuid tarkusepäeval täitus õueala väikeste kollaste väga energiliste tegelastega - need olid Elektri Eltsid.

Elektri Eltsid rääkisid Lottele, mis on elekter, aga ka sellest, kuidas üks elusolend energiat juurde saab.

- Elektriga saab asju tööle panna (näiteks venrtilaatorit)

- Inimesele võib elekter haiget teha

- Inimesel on vaja teistsugust energiat, mida saab magades, liikudes, süües, naeratades ja kallistades.

Tarkusepäevale tuli ka Lotte ema Anna, kes tõi kõikidele rühmadele purgi energiamarjadega.

Pärast sai proovida, kui suurt energiat tuleb anda pallile, et kurikaid pikali lüüa. Veel sai uurida erinevate elektriseadmete sisemust, proovida, kuidas patarei käib kella sisse ja dünamoga ise elektrit teha, et raadio tööle panna.

 

                                    PÄHKLIJÄNESED TEGID ÕUNAKOOKI

Kuna söögi tegemine on jänestel meelistegevus ja õunu on praegu väga palju, tuli mõte teha õunakooki. Alustuseks kogusime retsepte ja neid tuli meil päris mitu. Kasutusele tuli esialgu õpetaja Pireti retsept kuid plaanime proovida ka teisi. 

Aga alustame algusest. Kõigepealt käisime matkamas ja korjamas õunu lasteaia ümbruses. Siin on palju maha jäetud aedu ja õunapuid, mis on õunu täis. 

Saime päris palju õunu ja muidu oli ka tore. 

Järgmiseks tuligi koogitegu. 

Nugadega on päris tore töötada. Sel korral ei tulnud ka ühtegi sõrme veristamist ette. Vist oleme juba päris osavad seda tööd tehes. 

Siis oli vaja või sulatada ja lisada koor. Vaja oli täpset kätt ja silma. 

Vaja oli vahustada munad. See oli ka tore töö. Ikkagi masinaga suristamine. 

 

Siis tuli muna ja jahu ja või kokku valada. Jälle on täpset kätt ja silma vaja. 

Ja segamine on ka oluline. 

Nüüd õunad peale!

Suhkrust, võist ja jahust puru tegemine.

Teodoril on eriline nipp suhkru puistamiseks koogile. 

Maitses päris hästi. Eriti peale prügikoristamist ja metsas kolamist!

Ja siin on retsept.

 TAARAAUTOMAADI KÜLASTUS

Paid Pähklijänesed õppisid täna pandipakendi tarkust. Eelmisel nädalal käisime maailmakoristuspäeva raames prügi korjamas. Meie teele jäid ka kaks tühja pudelit- üks klaasist ja teine plastist. Täna oli peaaegu igal Pähklijänesel võetud kodust kaasa tühi pudel. Kellel aga ei olnud, see sai aidata ära viia koristusel leitud või õpetaja toodud pudeli. Hommikuringis saime uurida oma pudeleid. Peaaegu igal lapsel oli kaasas erinev pudel. Kuidas aga ära tunda pudel, mille saab poodi tagastada ja vastu raha? Arvati, et triipkoodi järgi, mõni arvas ka, et iga pudeli saab tagastada. Tegelikult tunneme ära vastava märgistuse abil. Uurisime, kas kõigil on pudelil vastav märk olemas (OLIGI!). Lapsed märkasid, et pudeli märgil on ka täht sees. Kohe läks tähe võrdluseks. Erinevad tähed näitavad, kas pudel on suur või väike ja mis materjalist see on. Meil olid hommikuringis ainult plastpudelid. Kuhu aga pudelid nüüd viia? Osad teadsid, et taaraautomaati, osad aga teadsid, et ka poodi saab ehk viia. Mõni laps teadis nimetada ka konkreetse koha, kuhu on perega varem viidud. Otsustasimegi minna otsima üht taaraautomaati.

Seadsimegi seejärel sammud väravast välja. Sammud viisid meid Selveri juurde.

Leidsimegi suure sildi järgi taaraautomaadi.

Nüüd aga oli aeg leida kotist oma pudel...

Nete ja Ilo plastikust pudelid

... ja teha tihe saba, et pudelid piisavalt kiiresti üksteise järel automaati lipsaksid.

Ja nii need pudelid viidud saidki! Uurisime tšekilt taara eest saadavat raha, milleks oli 1,70 eurot. Nüüd oli aeg tšekk laste soovil kommide vastu vahetada.

Valik on suur!

Tegime hääletuse kolme paki vahel! Võitjaks osutusid draakonikommid, kuid siis tuli teha veel üks hääletus, et selgitada välja just õige maitse, milleks oli maasikas.

Tagasi saime ka raha! Aga kui palju?

Teel välja märkas üks suur Pähklijänes sellist huvitavat kasti. Uurisime, milleks see on.

Ilo oskab juba ka kirjatähtedes lugeda, seega ta luges kohe ette, mille jaoks meie leitud kastis olev raha läheb.

Suured Pähklijänesed leidsid oma taskutest veel peenraha ja iga laps sai oma käega väikse annetuse teha.

Valisime kommi söömiseks ühe eriti mõnusa koha, kus ...

Kommiks valmis!

... saime ka sporti teha.

Tugevad poiss-Pähklijänesed!

Riko uut masinat uurimas ja kommist saadud energiat kulutamas!

Mitu suurt või väikest Pähklijänest mahub ühele kiigele?

Rännukoerad prügi koristamas

Täna tõmbasid väikesed Rännukoerad kindad kätte ja vestid selga ning asusid teele, et lasteaia lähiümbrus prügist puhtaks teha. See oli ühtlasi ka meie esimene käik lastaiast välja. 

Puhtaks said tehtud nii lasteaia ümbrus kui ka siin lähedal asuvate majade teed ja haljasalad. 

Lapsed olid väga tublid :) 

PÄHKLIJÄNESTE MATK JA PRÜGIKORISTUS

Pähklijänes võttis 18. septembril ette järjekordse retke tähistamaks 20. septembril toimuvat maailmakoristuspäeva. Me juba teame, miks ei ole prügi koht looduses ja oskame seda samuti sorteerida. Kui eelmised korrad oleme andnud oma panuse meie lasteaia ümbruse korrastamisele, siis nüüd võtsime ette teekonna kaugemale. Täitsime sellega ka ühe meie varasema soovi ehk läksime metsa.

Esmalt tuli aga leida õige bussipeatus. Seejärel oli vaja teha väike ümberistumine.

Üks väike ja üks suur pähklijänes oootavad juba pingsalt õige numbriga bussi.

Teine buss viis meid Ihastesse. Bussiakendest paistis juba männimets. Kui bussist maha olime saanud, siis saime panna töökindad kätte ja asuda tööle.

Prügijaht võis alata

Pähklijänesed oma silmi lahti hoidmas ja kärmelt tegutsemas

Üks eriti osav Pähklijänes sai ka katkise aia tagant natuke suurema prügi kätte.

Suitsukoni!

Ja veel üks!

Pähklijänes imestas kusjuures väga, kui palju võib ühest kohast suitsukonisid leida.

Vahepeal leidus ka kohe eriti huvitavat!

Leidsime näiteks laiaks sõidetud ja kuivanud konna. Kahju! Emily arvas, et konn oleks pidanud kiiremini hüppama. Piret arvas samas aga, et inimesed peaksid aeglasemalt sõitma.

Pähklijänesed uurisid ka prügikastilt leitud kohe eriti huvitavat ja tähtsat numbrit.

Kui töö sai tehtud, siis oli käes lõbu aeg! Pähklijänes nautis metsas vabadust (ikkagi ürgsed jänesed!) ning nagu Hannes hiljem lasteaia lähedal olevale töömehele ütles, siis metsas leidus palju suuri oksi.

Siit me tulemegi!

No vaadake neid oksi!

Küll on alles vahva!

"Nagu ämbliku jalad" (arvas Nete)

"Metsas on trepp"

Tehtud töö ja nähtud vaeva eest pidasime ka eile ise küpsetatud õunakoogiga pikniku.

Issid-emmed eile nii kiitsid meie kooki, nüüd saime ise ka nautida. Küll see sai alles hea!

Pähklijänes jäi käiguga väga rahule. Prügi me seekord leidsime küll vähem kui eelnevad korrad, aga matk venis arvatust pikemaks, kuna nii lõbus oli!