Vihmakunst õuesõppe nädalal

Kui vihma sajab, siis õues saab teha natuke teistmoodi asju.
Sajajalgsete abiga proovisime teha natuke vihmakunsti.
Kõigepealt on vaja varuda vett ka ämbrisse, et kõik ainult kunsti peale ära ei kuluks.

Seda vett saab kasutada kõigeks. Momendil läheb see ehitiste loomiseks.
Sajajalgsete tüdrukud said hoopis suured pintslid-luuad. Nendega sai tõmmata triipe, teha ringe, jutte, laineid ja lõpuks kõik hõõruda üheks suureks märjaks plekiks.

Kui kunstist villand sai, anti suur pintsel õpetussõnade saatel teistele edasi.

Siis aga avastasime, et vihmakunsti saab teha ka ratastega.

Sa lihtsalt sõidad lombist läbi ja siis teed jutte ja kaari kuivale pinnale.
Tulemus jäi selline:

Kõige parem oli see, et sama pinda sai järgmisel päeval ja vihma korral jälle kasutada.

Kunstiprojekt "Elurikkus meie õuel" 21.05

Rännukoerad ja Pähklijänesed lõid "kodu" putukatele, keda nad on lasteaia õuel märganud.

...siis uurisid nad raamatutest putukate pilte ja joonistasid need paberile:

vahepeal oli vaja oma joonistust ka "suuruskoobiga" uurida, kas on ikka päris putuka moodi:)

Lõpuks sai putukad oma "koju" kleepida:

"Tadaa!"- ongi valmis:

Märkamised õues 19. mail

Rännukoerad ja Pähklijänesed otsisid õuest erinevaid objekte, nii elus kui eluta. Kui ei leitu päriselt... siis oldi loovad ja näiteks leiti, et ämblikuvõrk on täitsa jalgpallivärava moodi... ja kui ei jõutud üle lugeda kõiki kive, siis loeti nii palju kui osati... või märgiti, et neid on kokku lõpmatus :)

Nõia luuapall

Et saabumas oli volbripäev, proovisime tavalise jalka asemel nõidade varianti jalgpallist.
Selleks oli vaja luuda. Ja osavust. Ja kiirust.

See on ikka palju raskem mäng kui tavaline lihtinimeste jalgpall. Selle käigus pidi kõik oma oskused ja võimed kokku võtma, nii et hõiskamise ja kisamise peale  nagu tavalise jalpallimängu ajal, jõudu enam ei jätkunud. Mäng toimus täies vaikuses. Täitsa naljaks oli vaadata.

Pallimängu käigus sai luuaga vopsu peale palli ka ühe poisi põsk. Õnneks sai kõik korda.

Plaani joonistamine ja aarde otsimine

Et õuesõppe nädal veel kestis, mõtlesime veelgi põnevust üleval hoida. Mis saab veel põnevam olla kui luuramine ja peitmine. Aga üks õige aardeotsimine käib ikka kaardi abil, kuhu peitetav aare on märgitud suure punase ristiga.
meil oli maa-ala olemas aga kaardid puudusid. Tuli ise kaardid joonistada.

Kaks võistkonda on töös lasteaia õueala plaanide joonistamisega. Päris keeruline oli kogu meie õueala mänguvahendeid kaardile kanda ja veel ka õigele kohale.

Aga lõpuks nad valmis said.
Võisime minna edasi peitmise osa juurde.

Kui aare peidetud, aitas õpetaja selle koha kaardile joonistada suure ristiga. Kui mõlemad võistkonnad olid oma aarde saanud peita, läks kaartide abil otsimiseks. Täitsa naljakas oli oma kaardi abil leida peidetud aaret. Nõudis päris suurt nuputamist ja otsimist.

Ei, kuuse all see aare küll ei olnud. Aga seal lähedal ta on küll.
Lõpuks väikse abiga said mõlemad võistkonnad oma aarded kätte!
Siin nad on!

Palju õnne!

Võitegu

Ühel päeval andis õpetaja Kati hea mõtte- proovime võid teha!
Et Piret tegi just eelmisel päeval karulauguvõid, oli otsus tehtud.
Vajasime vajalikud vahendid ja ühel hommikul asusime asja kallale.

Vahukoore valamise käigus läks osa toorainet kaduma, kuid sellest polnud midagi. Materjali meil jagus.

Siis me raputasime pudelit vahukoorega.

Ja raputasime veel.

Ja veel.

Ja õppealajuhataja Helina ka raputas. Aga ei juhtunud midagi.
Siis proovisime muusikaga võitegemise tantsu.

Ja siis tuligi või aga...
Tuleb välja, et kui liiga palju raputada ja tantsida võitantsu, läheb või jälle kooreks tagasi. Meil juhtuski nii. Õnneks oli meil veel üks pakk vahukoort. Aitäh, Kati!
Saime või valmis. Nüüd tulid mängu tööriistad ja karulauk.

Valmis või läks pessu!

Tristan ja Nikita lõikavad karulauku kääridega peenemateks tükkideks.

Ja siis sai see kõik sauseguriga roheliseks maitsvaks võiks.
Maitses täitsa hästi, kõik söödi ära!

Loomade luuremäng õues

Et ilm oli väga ilus ja käes õuesõppe nädal, mõtlesime veeta rohkem aega oma armsal väljakul.
Ja et põnevust lisada, siis proovisime luuramist.
Et kontrollida, kas loomad on projektiõppega ikka selgeks saanud, peitis Piret ära loomapiltidega kivid.

Et asjal ka natuke veel rohkem õppimise maiku oleks, said võistkonnad paberid, kuhu oma leitud looma nime pidid kirjutama.

Ja siis läks luuramine lahti!
Ei olnudki väga lihtne kõiki loomapiltidega kivisid väljakult üles leida. Käis kõva sebimine, jooksmine ja vastasvõistkonna silmas pidamine.
Piret oli kivid nii hästi ära peitnud, et üks rebasepildiga kivi jäigi kuhugi peitu. Me pole seda siiani üles leidnud. 

Järgmisel päeval voltisime endale ka karbid, et oleks kuhu oma leitud kivid koguda.